Ajalugu
Lõuna-Eesti on Eestimaa maahariduse häll. Ka Ülenurme kooli hariduslugu ulatub 18. sajandisse. Toetudes ajalooallikatele, tuleb hariduselu algaastaks lugeda Liivimaa kindral-kuberneri George von Browne 1765. a. koolipatenti, mille alusel igas mõisas pidi olema kool.
Mõisakooli aeg (1766-1918)
Reola mõisas alustas kool tööd 1766. a. oktoobris. Lugemine, piiblilugu, kirikulaul, hiljem ka kirjutamine ja rehkendamine ning Matsi talu ja tema peremees Matsi-Toomas – need olid selle kooli esimesed märksõnad. Matsi talus oli kool kuni 1839. aastani, mil ehitati uus koolimaja, mis oli 11 sülda pikk, 4 sülda lai, kus oli üks koolituba, tuba ja köök koolmeistri eluasemeks. Oma ülalpidamise pidi koolmeister põlluharimisega välja teenima. 1887. aastal lisati majale veel 4 sülda pikkust. Sellest ruumist sai külarahva kooskäimise ja palvepidamise koht. 1885. a. lisandus õppeainetele vene keel ja algas avalik venestamine. Reola varasema kooliloo on kirja pannud koolmeister Arnold Hirch, kes kantseldas poisse aastatel 1897-1915.
Eesti Vabariigi aeg (1920-1940)
1. okt. 1920 asub koolijuhi kohale Karl Rüütli, kes töötas koolijuhina ja õpetajana 1947. aastani ja koostas ka Reola kooli ajaloo, mis asub praegu kooli ajaloo muuseumis.
Kuni uue koolimaja valmimiseni 1928 – 1929. a. vireles kool ühekomplektilisena ja kahe klassiga ca 25 õpilasega külakoolina. Peale uue koolimaja valmimist kasvas kool nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt EV nõutud 6-klassiliseks algkooliks.
MITTETÄIELIKU KESKKOOLI JA PÕHIKOOLI PERIOOD (1945-1984)
Peale sõjategevuse lõppu korrastati koolimaja kiiresti, leiti õpetajad, klaasiti aknad, ja mõned õppevahendidki olid alles. Neil aastatel oli kõige raskem koolijuhatajal Hilju Lajal, kelle ajal toodi majja elekter. Kui koolijuhiks oli Ain Reinla (1961-1968), ehitati internaat, milles oli tuba tüdrukutele, teine poistele. Toitlustati koolimajas. Internaati mahtus poiste käsitööklass ja väike
võimlaruum. Aastate jooksul rajati kooliaed ja park. Vana Reola koolimaja asub selles pargis ka tänini väliselt sarnasena 1928. a. rajatule.
Suured ülesanded langesid direktor Rudolf Kalluse (1972-1984) õlgadele, kelle ajal valmistati ette uue koolimaja lähteandmed, dokumentatsioon ja alustati töödega. Kooli õppetase oli selline, et ümbruskond vajas keskkooli. Kogu ettevõtmise taga oli toonane Ülenurme Õppe-katsemajandi direktor Kalju Roosve ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Arnold Rüütel. Uuest koolist sai majandi ja EPA baaskool.
KESKKOOLI PERIOOD (alates 1984.aastast tänaseni)
1984. a. algas uus ajajärk Ülenurme hariduselus. Kõigepealt valmis uus koolimaja, mõeldud 350 õpilasele. Siis valmisid järjekorras normaalmõõtmetega staadion, millest sai sisuliselt Tartumaa esindusstaadion. 1992. a. valmis spordihoone, kus on neli saali (suurim 42x 18 m), litsenseeritud lasketiir.
Kool asub geograafiliselt soodsas paiga – 3 km kaugusel Tartu linnast, Tallinn-Võru maantee ääres, ökoloogiliselt puhtas paigas. Õpilaste arv kasvas kiiresti ja peale Gümnaasiumi nimetuse saamist 1994. a. on keskkooliklasside õpilaste arv peaaegu kolmekordistunud. Ülenurme Gümnaasium on keskkhariduse saamise võimalus Ülenurme vallaga piirnevate põhikooli lõpetajatele ja hulgaliselt õpib siin tartlasigi. Sisuliselt on õpilasi Virust Võruni. Siin õppima asunuid köidab hea õpetajatekaader, väga head sportimisvõimalused, mitmekülgne õppekava ja tunniväline tegevus, rahvusvahelised õpilassidemed, internaat.
Alates koolihoone rajamisest pandi suurt rõhku kooliümbruse kujundamisele ja seda kroonis 2001. a. “Eesti kauneim kool 2001” tiitli omistamine. Kooli õpilased esitasid parima projekti teemal “Roheline kooliõu – atraktiivne õpikeskkond”. Ülenurme koolile tõi võidu vabaõhuklassi projekt, õppetundide korraldamine kooliõuel ja looduses ning matemaatika õueauditooriumi planeerimine. Kool sai auhinnaks Anu Raua vaiba ja 25 000 krooni.
Koolil on koolimuuseum ja samas hoones töötab Ülenurme Muusikakool, mis loodi kooli muusikaklasside baasil.
Kooli juhtis aastatel 1984-2002 Tarmo Kerstna, aastatel 2002 – 2022 Olev Saluveer ning alates 01.08.2022 juhib kooli direktor Tõnu Tender.
Vaata Koolijuhid läbi aegade
Ülevaate koostas Tarmo Kerstna
E-post: tarmo@yle.edu.ee