Eduka eksami nippe

Eksamiaeg on käes. Nippe edukaks eksamiks.

Kevad on käes! Koos kaunite kevadilmade ja lõunamaalt saabunud laululindudega on ootamatult kätte jõudnud ka pingelised eksamid. Kindlasti pole Sa lükanud eksamiteks valmistumist ainult eksamiperioodile, vaid oled juba varakult alustanud. Sul on võimalus võtta eksameid kui mõnusat vaimset väljakutset. Sellist parajat proovikivi.
Info hankimine ja tuupimine viimasel hetkel on väheviljakas, kuigi ka selline meetod leiab mitte just harva kasutamist. Mis parata, parem hilja, kui mitte kunagi!

Kuidas olla edukas eksamitegija? Mõned nõuanded selleks:

• Tark ei torma! Arukas õppija alustab varakult ja saab hea hinde mõistliku jõupingutuse, mitteaga meeletu õppimise ja närvesööva tuupimise hinnaga. Teadmised, ettevalmistus, enesekindlus,eksami korralduse reeglite tundmine- need on õnnestunud eksami võtmesõnad!

• Planeeri oma aega! Tee oma õppepäevade kava. Kui palju Sul kulub aega õppimiseks, sõpradega suhtlemiseks, kergeks treeninguks, hobideks, koeraga jalutamiseks jms. Enne õppimaasumist mõtle läbi oma konkreetsed eesmärgid, kui palju ja mida Sa sellel päeval jõuad selgeksõppida. Pea oma kavast ka kinni! Harjuta end päevarütmiga, õppimine eksamiteks nõuab teatudrutiini. Suurim viga, mida väga sageli eksamiks valmistujad teevad, seisneb õppetöö kuhjamises ühele-kahele päevale. Õppimise seaduspärasused näitavad, et aja kokkuhoiu mõttes on isegikasulik jaotada õppimine osadeks. Tegelikult tähendab see seda, et iga päev tuleb parasjagutööd teha, ja tööpäeva jooksul peab tegema mitu lühemat või pikemat puhkepausi. Korrapäraneja hoolas õppimine loobki tugeva põhja heaks eksamisoorituseks, säästab Sind närveerimisest. Sellisel juhul oled Sa palju enesekindlam. Sa tead, mida oskad!

• Planeeri aega puhkepausideks! Puhka, kui tunned, et oled väsinud ja „pea enam ei võta“ .Tee kergeid võimlemisharjutusi, vestle sõpradega, siruta end, võta kerge eine, jaluta veidi jms. Aga ära anna järele kiusatusele vaadata huvitavaid filme, lobiseda jututubades, mängidainternetimänge. Need on „asendustegevused“, mis võivad lüüa segamini kogu Sinu hästiplaneeritud õppimiskava.
• Külasta kõiki konsultatsioone! Suhtle õpetajatega, esita küsimusi, anna teadmistelünkadest märku. Õpetajad on kogenud, teavad, mida peaks veel enne eksameid üle kordama. Küsi, päri, taha teada!

• Häälestu õppimisele, loo õppimist soodustav keskkond! Keskenduda aitab korras õppimiskoht. Hoia oma töölaual ainult vajalikke õppematerjale, mittevajalik viib mõtted mujale. Hoia käepärast ka vajalikud pisivahendid – teritatud pliiatsid, markerid, kleepsud, märkmepaberjms. Hoolitse ka selle eest, et sind võimalikult vähe segataks.

• Loe efektiivselt! Tulemuslik õpilugemine on kolmekordne tegevus.

Esimesel korral – loo ülevaade loetust, tutvu loetuga, vaata läbi kõik leheküljed, joonised, pildid, tundmatutele asjadele ära pööra veel liigselt tähelepanu.
Teisel korral – süvene loetusse, tee mitmesuguseid märkmeid, need aitavad sul materjali paremini meelde jätta. Püüa saada ülevaade sellest, millest sa aru ei saanud, mis oli sulle väga tundmatu. Kasuta teatmeteoseid, sõnastikke, loe peatükke osade kaupa, tuleta loetut meelde, tee skeeme.
Kolmandal korral – korda oluline üle. Meenuta , mida küsiti, milliseid andmeid esitati, mida
väideti. Kordamine on tõhusam, kui teed seda mõni aeg pärast lugemist. Kaaslasega koosõppimine
on tulemuslik just kordamise faasis, kui mõlemad olete juba saanud õpitavast ülevaate.

• Milline on Sinu eksamiks valmistumise stiil? Kas Sa oled üksi, rahus ja vaikuses õppija või sobib Sulle rohkem kaaslastega koos õppimine? Tee nii, mis Sulle rohkem sobib – õpi rahus javaikuses või leia asjalikud kaaslased, kellega õpitut veel koos üle korrata!

• Enne eksamit söö ja puhka korralikult! Kogu suurem töö on Sul juba tehtud, jääb ainult korrata ja end eksamilainele häälestada. Enne eksamit hoia oma elu tasakaalus – see ei ole pööraste pidude vaid eksamite aeg! Ära unusta end tundideks arvuti või teleri taha! Õhtul mine varakult magama, eksamieelne öö on rahulikule unele! Ära õpi hiliste õhtutundideni! Ära tuleta endale kogu aeg meelde, kui oluline eksam. Mis Sul ees seisab ja milline tähtsus on Sinu elus heal hindel. Loomulikult ongi eksam ja hinne tähtsad, aga närveldamine enne eksamit ei aita sind. Usun oma võimetesse! Kõik läheb hästi! Need sisendava laused aitavad sind rohkem uinuda, kui peas tiksuv mõte eksami tähtsusest. Eksamile mine puhanuna!

• Mida teha ärevusega eksami eel, veel hullem – selle ajal? Enne eksamit tekib pinge, kuidas hakkama saada. Sellest omakorda ärevus, ärevusest- hirm eksami ees, mõnikord mõnel õpilasel koguni -paanika. Tegelikud teadmised võivad olla isegi suurepärased, aga eksami sooritamine kannatab ülemäärase pinge tõttu. Mida teha? Õpi sellest jagu saama! Veidi närvitsemist käib ühe korraliku eksami juurde. Eksamiärevus on loomulik asi. Väikest närviminekut pole vaja karta. Kui tunned, et Su käed ja põlved veidike värisevad, kael on pinges, hääl väriseb – tea, et need on Sinu keha normaalsed reaktsioonid pinge korral. Oska vabaneda ülemäärasest pingest, see võib takistada Sinu eduka eksami sooritamist. Aitab lihtne võte- hinga kümme korda sügavalt sisse ja välja, lõdvesta kukal, lase oma õlad alla. Häälesta end positiivsetele mõtetele! Tuleta meelde oma proovieksameid, kus Sul läks ju päris kenasti. Sa oled selle juba korra läbi teinud! Kindlasti on Sul varuks mõned head enesesisendusvõtted, mis Sind ikka ja jälle aidanud on: „Ma annan endast parima! Olen rahulik! Mul läheb kõik hästi! Olen tubli tüdruk! Homme on täna juba eile!“

• Räägi oma ärevusest ka teistele (sõpradele, kodustele) – see aitab ärevusest üle saada. Mis on sind ja teisi inimesi varem pingelistes olukordades aidanud? Julgusta ja turguta end teiste abiga!

• Häälesta end eksamiks! Mis on eksamis head? Võta eksamit kui väljakutset, enese proovilepanekut.

• Toitu tervislikult! Eksamiperioodil ja eksamil teeb Sinu aju pingelist vaimset tööd. Lisaks igapäevasele tervislikule toidule on soovitav süüa nii värskeid kui kuivatatud puuvilju. Krõbista pähkleid (omaette hea „ajutoit“ on kreeka pähklid , seal on rohkesti omega – 3- rasvhappeid) ja näksi rosinaid. Vahetult enne eksamit mõjub hästi banaan. Banaan sisaldab õnnehormooni, serotoniini (hea abiline närvirakkudes) ja kaaliumi, mis oluline lihaste ja närvide tegevuses. „Banaanienergia“ vabaneb aeglaselt ja kauakestva eksami puhul on eriti oluline, et „ajutoitu“ jätkuks. Hommikueineks sobivad ka munad ja täisteraleib, tuunikala, kodujuust. Eksamieelselt peaks vältima aga pastaroogasid, mis tekitavad unisust, sest nad on süsivesikuterikkad. Insuliin eraldub kiiresti verre. Samuti tuleks vältida valget suhkrut ning kanget kohvi ja energiajooke, mille rohke tarbimine tekitab närvilisust. Selle asemel soovitatakse mahlu ja rohelist teed. Üllatav-üllatav, ka tuntud hea „eksamitegija -šokolaad“ on toitumisspetsialisti dr. S. Teesalu hinnangul „ebasoovitavate „nimekirjas, ikka selle unisuse tõttu, mida ta mitmete ainevahetusmehhanismide kaudu esile kutsub. Parem krõbista kuivatatud banaani ja musta leiva kuubikuid. Oled erk ja tragi! Või siiski ka tükike šokolaadi?

Eksamipäeval:

• Tule eksamile õigeaegselt (või veidi varem). Hilinemiskartus lisab ärevust. Kui võimalik, kõnni eksamile jala, see rahustab .
• Kontrolli üle oma isikut tõendav dokument, kirjutusvahend jm. eksamiks vajalik.
• Pane käepärast kaasavõetud söögid-joogid.
• Lülita välja mobiiltelefon.
• Püüa lõdvestuda. Hinga rahulikult. Mõtle positiivselt.
• Ära tähtsusta eksamit üle. Sageli muretsetakse liialt.

Kuidas toimida eksamil?

• Loe esitatud küsimused tähelepanelikult läbi, veendu, et oled mõistnud, mida tuleb teha.
• Otsusta oma sisetundest lähtudes, millised küsimused, ülesanded on kergemad, millised raskemad. Alusta kergematest, siis tekib rahulikum tunne, kui veendud, et tuled toime.
• Liiga raske ülesanne jäta vahele ja tule selle juurde hiljem tagasi – lahendusidee võib tulla ootamatult.

Head põrumist!

Riina Lepik